Allergeenide märgistamise sõnastik: mõisted määrusest lauakaardini

Viimati uuendatud: · Catering Cati toimetus

Lühikesed ja selged selgitused erialamõistetele, mis toitlustuses, hotellinduses ja ühistoitlustuses allergeenide ja buffeesiltidega seoses ette tulevad. Võimaluse korral viitab iga mõiste sobivale juhendile.

Allergeenide legend
Ülevaade, mis selgitab, millist allergeeni iga kood tähistab. See peab olema selgelt nähtav buffeelaual, letis või samas menüüs. Loe edasi →
Allergeenide märgistamine
Külaliste teavitamine sellest, milliseid 14 peamisest allergeenist toit sisaldab – eeltäidetud pakendis toidul märgistusel, pakendamata toidul nt sildil, menüüs või teatel. Loe edasi →
Allergeenide ohjamine
Kõik meetmed, millega ettevõte hoiab allergeenid kontrolli all alates sisseostust kuni retseptide, köögi ja teeninduseni – koos koolituse ja dokumenteerimisega. Loe edasi →
Allergeenide ülevaade
Tabel kõigist toitudest koos neis sisalduvate allergeenidega – teenindajatele, teatena või kaustana külalistele. Loe edasi →
Allergeenikoodid
Tähed või numbrid, mida kasutatakse menüüdes ja siltidel allergeenide tähistamiseks. Need ei ole seadusega ühtlustatud – külalised vajavad alati selgelt nähtavat legendi. Loe edasi →
Buffeesilt
Silt buffeelaual toidu juures, millel on toidu nimi ja tavaliselt koostisosad ning allergeenid. Sageli volditav silt või lauakaart. Loe edasi →
E-number
ELis lubatud toidu lisaaine tunnusnumber, nt E 322 (letsitiinid). Sojast valmistatud letsitiin sisaldab allergeeni soja. Loe edasi →
Eeltäidetud pakendis toit
Toit, mis on enne pakkumist pakendatud nii, et sisu ei saa pakendit avamata muuta. Allergeenid on märgitud märgistuse koostisosade loetelus.
Gluteenivaba
Väidet „gluteenivaba“ tohib kasutada ainult siis, kui toit sisaldab gluteeni kuni 20 mg kilogrammi kohta. Loe edasi →
Jälgede hoiatus
Vabatahtlik märge, nagu „võib sisaldada jälgi …“. See ei ole seadusega reguleeritud ja seda tohiks kasutada ainult siis, kui ristkontakti ei saa hoolimata heast hügieenitavast välistada. Loe edasi →
Laktoosivaba
Laktoosivabad tooted sisaldavad endiselt piimavalku ja need tuleb deklareerida allergeenina piim. „Laktoosivaba“ ei tähenda „piimavaba“. Loe edasi →
Lauasilt
Üldnimetus lauale või buffeelauale pandava püstise sildi kohta – nt volditav silt, akrüülalus või kaardihoidja. Loe edasi →
LFGB
Saksamaa toidu- ja söödaseadustik, Saksa toiduõiguse põhiseadus. Selle alusel saab märgistamiskohustuste rikkumise eest määrata väärteotrahvi. Loe edasi →
Liitkoostisosa
Koostisosa, mis koosneb ise mitmest koostisosast, nt majonees, pesto või puljong. Selle allergeenid tuleb valmistoidu juures deklareerida. Loe edasi →
LMIDV
Saksamaa rakendusmäärus toidualase teabe määrusele. Muu hulgas sätestab see, kuidas tuleb pakendamata toidu allergeeniteavet anda: sildil, menüüs, teatena, elektrooniliselt või teatud tingimustel suuliselt. Eestis reguleerib sama teemat põllumajandusministri määrus nr 24. Loe edasi →
LMZDV
Saksamaa rakendusmäärus toidu lisaainete kohta. Muu hulgas määrab see, kuidas pakendamata toidu lisaained deklareeritakse, nt „mit Farbstoff“ (värvainega) või „mit Konservierungsstoff“ (säilitusainega). Loe edasi →
Pakendamata toit (müügipakendisse pakendamata toit)
Toit, mida pakutakse ilma pakendita, pakitakse müügikohas tarbija soovil või pakendatakse kohapeal otsemüügiks – nt buffeelaual, letis või sööklas. Loe edasi →
Peamised allergeenid (14 allergeeni)
Toidualase teabe määruse II lisas nimetatud 14 ainet või rühma: gluteeni sisaldav teravili, koorikloomad, munad, kala, maapähklid, soja, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned, vääveldioksiid ja sulfitid, lupiin ning molluskid. Loe edasi →
Peidetud allergeenid
Allergeenid koostisosades, kus neid kohe ei oota – nt seller puljongis, sinep salatikastmes, nisu sojakastmes või austrid austrikastmes. Loe edasi →
QR-menüü
Digitaalne menüü, mille külalised avavad telefonis QR-koodi kaudu. Sobib allergeeniteabeks, kui see on kergesti kättesaadav ja sellele on selgelt viidatud. Loe edasi →
Retseptuur
Toidu kõigi koostisosade ja komponentide täielik loetelu. Ilma ajakohase retseptuurita ei ole usaldusväärne allergeeniteave võimalik. Loe edasi →
Ristkontakt (ristsaastumine)
Allergeeni soovimatu ülekandumine teisele toidule, nt lõikelaudade, köögiriistade, fritüüriõli või jahutolmu kaudu. Loe edasi →
Sulfitite piirväärtus
Vääveldioksiid ja sulfitid on 14 allergeenist ainsad, millel on piirväärtus: need tuleb deklareerida, kui sisaldus söömisvalmis tootes ületab 10 mg/kg või 10 mg/l. Loe edasi →
Toidu lisaained
Ained, mida lisatakse toidule tehnoloogilistel põhjustel, näiteks värv- või säilitusained. Pakendamata toidu puhul tuleb teatud rühmad Saksamaal deklareerida kindlate märgetega. Loe edasi →
Toidualase teabe määrus (sks LMIV)
Määrus (EL) nr 1169/2011 sätestab kogu ELis, millist teavet peavad tarbijad toidu kohta saama. II lisas on loetletud 14 allergeeni, mida tuleb deklareerida. Loe edasi →
Toidujärelevalve
Pädev asutus, mis kontrollib ettevõtteid – sealhulgas allergeeniteavet. Eestis on selleks Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Saksamaal tavaliselt maakonna või linna toidujärelevalve. Hea kontaktpunkt küsimuste korral. Loe edasi →
Tootespetsifikatsioon
Tootja või tarnija dokument, kus on loetletud koostisosad, allergeenid ja muud tooteandmed – sinu enda allergeenidokumentatsiooni alus. Loe edasi →
Volditav silt (lauakaart)
Keskelt volditud silt, mis seisab iseseisvalt – nimi esiküljel, koostisosad ja allergeenid tagaküljel. Järeleproovitud mõõt: 100 × 139 mm, volditult 100 × 69,5 mm. Loe edasi →
Ühistoitlustus (suurköögid)
Toit, mida pakutakse söökladel, kohvikutes, lasteaedades, koolides, haiglates või hooldekodudes. Ka siin kehtib allergeeniteabe andmise kohustus. Loe edasi →

Vähem paberitööd. Rohkem aega kokkamiseks.

Seadista oma ettevõte kahe minutiga, impordi menüü ja prindi oma esimesed buffeesildid juba täna – tasuta.

Alusta tasuta

Catering Cat toetab allergeeniteabe haldamist ega asenda õiguslikku kontrolli.